Spordiklubi Serviti Toetajad:
Spordiklubi "SERVITI" ajalugu
Klubi asutati 13. mail 1988. aastal Põlva Kolhoosi liikmete ja spordiaktivistide poolt ühisel koosolekul. Klubi juhatusse valiti seitse liiget ja kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Klubi tegevusbaasiks oli Põlva Kolhoos, kuna klubi pidi jääma kolhoosi alluvusse.
Esialgne variant oli panna klubile nimeks "SIILIKLUBI", kuna tegevusvaldkondi oli väga mitmeid ja arvati, et siil iseloomustab seda väga ilmekalt oma okastega. Samal koosolekul pakkus üks klubi asutajatest, Randu Seedre, välja uue nime "SERVITI", kuna siilipoiss ütles kalevipojale ikka: "serviti ja servitiQ". Seega otsustatigi panna uuele klubile nimi "SERVITI". Klubi võttis vastu oma esimese põhikirja.
Klubi tegevus oli väga aktiivne ja esimese tegevusaasta jooksul kogunes juba üle 50 liikme. Klubi eesmärgiks oli rahvasport, mitte üksnes tipptasemel sportimine. Tegeleti väga erinevate aladega: motosport, orienteerumine, pallimängud, kergejõustik suusatamine, laskmine jne.
Klubi inimesed olid aktiivsed ka rahvusvaheliste sidemete loomisel. Esimesed välisreisid tehti orienteerujate algatusel, kuna nii Soomes kui ka Rootsis olid nende sõprusklubid. Orienteerumise eestvedajaks oli Nikolai Järveoja. Serviti spordiklubist moodustasid orienteerujad endale oma klubi, mille nimeks sai "Kobras".
Motospordis olid tuntumateks nimedeks krossisõitjapaar Tarmo Tamm ja Jüri Saan, kellel on ette näidata medaleid Eesti Meistrivõistlustelt. Samuti oli klubi motospordi poolelt seotud Vene autoralli tuntud nimede vendade Bolsihhidega aastatel 1988 - 1992. Põlva ümbruses on väga head kruusateed autoralli harjutamiseks, seepärast harjutati siin neli suve järjest.
Käsipallurid olid edukad vabariigi tasemel, keda juhendas tuntud treener Tarmo Volt ja noor andekas Tamur Tensing. Serviti spordiklubist hakkasid käsipallurid üha enam iseseisvalt tegutsema ja treenima ning hiljem lõid ka eraldi klubi, kuna nii olid garanteeritud paremad finatstaustajõud. Raha eraldati oma klubile ja ka Serviti spordiklubile, läbi mille saadi samuti raha.
Talialadega tegeldi, kuid erilist tähelepanu see klubi algusaastatel ei pälvinud. Puudus konkreetne persoon, kes oleks suuremat tähelepanu pööranud suusatamisele või teistele taolistele alale.
Kõik need erinevate valdkondade esindajad muutsid Serviti spordiklubi üha enam tuntuks ja uusi liikmeid lisandus juurde.
1989. aastal oli liikmete arv kasvanud 56 ?ni. Sel perioodil kogusid tuntust Põlva laskurid, kes olid koondunud Serviti spordiklubi alla. Laskjate juhendajaks oli mitmekordne Eesti meister Aivar Kuhi, kes pani ka aluse Põlva laskespordile.
Jooksjate seas esines väga hästi Erlend Aalde ja triatlonistide hulgas oli tugev tegija Hans Järvela.
1990. a. tõusis klubi liikmete arv 70 -ni ja 1991 a. 76 -ni, mis on ka klubi parim saavutus. Peale taasiseseisvumisperioodi algas klubi taandareng. Inimestel oli vaja tegeleda oma igapäevaste probleemidega ning ei jätkunud aega spordi tegemiseks. Samuti võib perioodi 1991 -1993 nimetada eraldumise perioodiks. Käsipallurid, orienteerujad ja laskjad moodustasid oma klubid ja ainult suusatamine jäi rahvaspordiklubi "Serviti" alla. Ülejäänud alade esindajad lihtsalt lõpetasid tegutsemise, kuna Eesti krooni käibele tulekuga seoses olid finantsvõimalused väga piiratud.
1992. aastal alustas murdmaasuusatamise treeningutega äsja Tartu Ülikooli lõpetanud noor treener Arne Tilk. Olukord oli küllaltki keeruline, kuid Arne suutis raskustele vaatamata võtta asja positiivselt ja hakata tegutsema. Esimeses treeninggrupis oli umbes 20 treenijat. Tol hetkel oli klubi presidendiks Riho Sajale.
Järgnevad aastad möödusid töö tegemise tähe all - nii treeningutel kui ka metsas suusaradadel. Peale iseseisvumist ei olnud võimalik tehnikat muretseda ja suusarajad said trennilaste ja vanemate koostööga suvisel ajal võsast ja puudest puhastatud. Suusaradadel on Arne Tilk veetnud palju tunde oma elust ning suureks abiks on olnud Valev Kraavi ja Volli Sarv ning paljud teised tublid inimesed.
1993. a. korraldati klubi poolt Põlva Maakonna meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Enne möödus kolm aastat kui mindi vabariiklikele suusavõistlustele 1994. aasta talvel, kus Lauri Nagel saavutas poiste B -vanuseklassis 10. koha. See oli märk, et liigutakse õiges suunas ja treener sai tunnustust teistelt kolleegidelt, et Põlvast hakkab taas tublisid suusatajaid sirguma.
1995. aastal valiti uus klubi juhatus ja president, kuna senine juhatus ei näidanud üles aktiivsust. Klubi arenes ja suurenes, sest tulemused muudkui paranesid ja suusatamine muutus populaarsemaks. Samal aastal liitus klubiga Põlvast pärit biathlonist Taavi Nagel, kes oli sel perioodil üks kõvemaid laskesuusatajaid vabariigi tasemel.
1996. aastal saavutati taaskord häid tulemusi võistlustel. Timo Jaaska saavutas ETV - Fortuuna sarjas poiste B -vanuseklassis teise koha. Samuti esinesid hästi tüdrukud.
Sellel aastal peeti ka esimene ametlik hooaja lõpetamine, mis toimus 15 aprillil. Ka lapsevanemad panustasid üha enam klubi tegevusse, sest abi vajati alati ja klubile tervikuna oli sellest palju kasu. 1996. aasta septembris toimus esimene jooksuvõistlus "Mammaste suusaraja jooks", mille korraldas spordiklubi "Serviti". Lõpuks said suusarajad kaardistatud ja tähistatud.
1997. aastal valiti uus juhatus ja president, kuna leiti, et on vaja ideid ja aktiivsemat klubitööd. Samuti oli üldine elatustase paranenud ning leiti võimalusi investeerida suusaradadesse. Palju oli abi Põlva vallast, kes eesotsas vallavanema Tarmo Tammega investeeris inimeste tervislikku eluviisi, arendades uusi radasid ja propageerides sporti. Peeti esimene "Serviti" spordiklubi poolt ellu kutsutud "Mammaste suusasõit", eesmärgiga populariseerida suusasporti Põlvamaal. Paremad trennilapsed alustasid samal aastal "esimese lume" laagritega Põhja -Soomes. See oli selge märk treeningkvaliteedi uuele tasemele viimisest.
Järgnevad aastad möödusid aktiivselt ja tugevate treeningutega. Pidevalt korrastati suusaradasid ja peeti igasügisest jooksuvõistlust ning talvel suusavõistlust. Noored suusatajad muutusid üha tugevamateks ning saavutasid häid tulemusi. Klubi ajaloo esimene Eesti Meistritiitel poiste A -vanuseklassis õnnestus saada Timo Jaaska-l 15 km klassika distantsil. Neidude seas esinesid südikalt Riina Järvela ja Britt Jaaska, kellel mõlemal õnnestus mitmetel kordadel poodiumile tõusta. Põhilised treeninglaagrid suvisel perioodil toimusid Otepääl ja Pärnus. Talvisel ajal toimusid treeningud Põlvas, kuna võistlused leidsid aset igal nädalavahetusel.
Koostöö Põlva vallaga on olnud pikaaegne ja edukas. 2000 aastal ostis Põlva vald maa koos hoonetega, kuhu plaaniti rajada uus ja kaasaegne vabaajakeskus, mis on täpselt suusaradade juures. Eesmärgiks seati tulevikus Vabariigi tasemel võistluste korraldamine ja sportimise populariseerimine maakonnas.